3 päeva kevadkuus

Möödas on juba kolm märtsikuu päeva. Algas projekt "Tere,Kevad!"meie koolis osaleb selles projektis kaks klassi 4.b ja 8.a. Kaheksas klass juba neljandat aastat ja neljas alustab. Aga kõik on tublid. Kaks tööd on tehtud. Klassi tutvustus ja lisatud pilt. Nüüd hakkame lisaks rahvariietele veel joonistama pilte kevadetulijatest,keda hakkame ootama ja kindlasti luuletama. Õpetaja läheb 7.märtsiks kooli ja hakkame organiseerima emakeelepäeva korraldamist. Laulukoorid juba harjutavad ja tantsijad juba teevad harjutusi. Emakeelepäevale tuleb külla Alli Laande- MKI keeleprojekti juht.
Kevade ootust kõigile lugejatele!
Lisan ka ühe oma tehtud lumise pildi.Tihased juba kuulutavad:"Ta on tulemas!"

Mulgimaa kirjanik

Hella Wuolijoki eesti, soome kirjanik. Minu noorusaja kirjanik, meeldisid tema näidendid"Niskamäe perenaine" jt. Meeldis algklassides "Jussikese 7 sõpra" Silvi Väljal kirjutas, tema vanemad on Mulgimaaga seotud. Jussikesele meeldib väga pühapäev. Ta otsustab minna pühapäevamaale ja paluda pühapäeva, et see alati tema juures oleks. Nii asubki Jussike koos päikesega teele... Loe seda raamatut!
Herta Laipaik on meie Tõrva linnas koolis käinud.
Otsi raamatukogust, mida ta on kirjutanud lastele.Loe ka tema raamatuid!
Fotod on võetud Kirjanike tutvustavast tekstist-Vaata Mulgi kirjanikud!

Mulgimaa kihelkonnad

Foto võetud veebilehelt Mulgimaa turism.Vaata!

Mulgimaa kihelkonnad-Helme, Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga
Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda.
Natuke ka inglise keeles tutvustus-
Tarvastu parish belonged ethnographically together with Paistu and Helme parishes into the East-Mulgimaa group of Southern Viljandi County, the centre of which has traditionally been Tarvastu parish.
Tekst võetud Mulgimaa Kultuuri Instituut. Vaata kõrvalt!
Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele,
Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised.
Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised,
eriti punaste kirjadega kindad.
Sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli iseloomulik geomeetriline kiri.
Tekst võetud Mulgimaa Kultuuri Instituudi kodulehelt.

Koostöö Tabasalu kooliga

Varsti, varsti on algamas projekt Tabasalu Gümnaasiumiga. Meie tutvustame oma kodukohta-Tõrva ja Helme rahavariideid, loodust ja kuulsaid inimesi.
Tabasalu kool asub Tallinna lähedal.
Tabasalu tutvustab oma kodukohta.
Tabasalul on meile pakkuda ka huvitav projekt"Söödav umbrohi-võilill"
Sellest aga hiljem.
Kõigile soovin tervist ja päikest!

Nüüd joonistama!

Selle pildi joonistas Sirli Pipar-2009.a.
Vaadake Mulgimaa rahvarõivaid ja koostage tänapäeva lapsele, naisele ja mehele riided. Kasutage rahvariiete motiive ja kaunistusi. Kui klikid pildi peale , siis pilt läheb suuremaks.
Pildid saada õpetaja mailile-katrinpriilaht@gmail.com.
Viis kõige vahvamat tööd paneme kodulehele.
Kõik tööd paneme 14.märtsil, emakeelepäeval kooli stendile.
Tore kui ka Tabasalu kooli lapsed sellest tööst võtavad osa. Jõudu ja jaksu!

Tarvastu rahvarõivad

Kõik rahvarõivaste fotod ja tekst võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!
Seelik (undruk, körtsik, kört). Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. 19. sajandi lõpul hakati siin nagu mujalgi
Eestis läbivillaseid ruudulisi seelikuid kandma. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest,mille lõim oli linane ja kude villane.
Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam.

The Tarvastu woman's outfit consisted of a linen shirt, vertical-striped woollen skirt or linen wrap, a linen robe, black woollen long-coat, fur-coat, apron, belt, Tarvastu coif or Mulgi kerchief, stockings with wide calves, mittens and heel-less peasant shoes.
Tarvastu girls wore similar clothes but without apron and Mulgi kerchief. As a head-dress she wore a headband made of white linen thread, and of red, blue and green yarn.
Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu.
Men had a more mobile lifestyle and were thus more adaptive to the new trends in clothing. The men's outfit has always been less connected to the old traditions than that of the women. Furthermore, it was not possible in the village to decide on a man's marital status according to what he was wearing.
Lisaks talvised rõivad.

Paistu rõivad

Kõik rahvarõivaste fotod ja tekst võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!
Õlakate.
Paistus tunti varasemal ajal nagu teisteski Mulgi kihelkondades ühevärvilisi villaseid õlakatteid sõbasid (sõuke, kõrik). Seda tõendavad kaks Paistust saadud ja ilmselt juba 17. sajandist pärinevat valget sõba, samuti üksikud mälestused mustadest sõbadest.
Kahest valgest sõbast üks on praegu Peterburis Riiklikus Vene Muuseumis ja teine arvatavasti Helsingis Soome Rahvusmuuseumis.
Mustad (lambapruunid) sõbad olid geomeetriliste kaunistustega, valgete sõbade kaunistuseks oli rikkalik, Mulgi varasemale ornamendile iseloomulik mitmevärviline arhailine taimeaineline tikand.
Ilmselt olid valged villased taimeainelise tikandiga sõbad varem olnud laiemalt levinud Mulgi alal, sest Hallistes ja Helmes mäletati samalaadse villase kaunistusega linaseid õlakatteid.
Sõbade kaunistused tehti villase lõngaga.
Domineerisid madarapunane ja potisinine, millele lisandusid valge, kollane ja roheline. Sõba oli abielunaise pidulik õlakate, millega käidi külmal ajal kirikus ja külas, kuid tal oli oma kindel koht ka pulmatraditsioonis.Vaata edasi Halliste, Karksi ja Helme rõivaid! Vanemad postitused. Kui klõpsad pildil, läheb pilt suuremaks!