Meie külalised

esmaspäev, 26. november 2012

Tule ja osale!

‎2.dets- Kell 16.00 Tõrva-Kirik Kammersaalis 1. advent . Teenib Rõngu koguduse õpetaja Lea Kärson, ühislaulmine ja tuleteekond keskväljakule. 2. dets kell 17.00 keskväljakul tulede süütamine kuusepuul.

pühapäev, 25. november 2012

Täna nime-ja kadripäeval

Mardid üle MAA. kadrid üle KARJA.Selleks aastaks siis ja järgmiseks õnnetoojad käinud.

teisipäev, 9. oktoober 2012

FOTOVÕISTLUS

Alustame täna 8.10.12. Parim foto vikerkaarest. foto tegi Grete Mai
Huvitavat: Rahvasuus on levinud vikerkaare värvide meeldejätmiseks selline lause: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha. Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles. Isaac Newton selgitas vikerkaarte värvide pärinemist.

teisipäev, 25. september 2012

pühapäev, 17. juuni 2012

laupäev, 9. juuni 2012

Täna toimus Tõrvas 2.Mulgi pidu

Pidu oli vahva. Mei lapsed tublid. Pilte näete http://www.facebook.com/media/set/?set=a.369155046477644.82970.100001494543031&type=3

laupäev, 2. juuni 2012

Suur suvepuhkus on varsti käes!

"Metsatalu taat ja haldjas" Julius Oro on PhotoPeach Lugege seda juttu ja mõelge, et suvega laisaks ei jää! Kaunist aega! Kohtume sügisel!

pühapäev, 27. mai 2012

Täna, 27.mail 2012, on nelipühad

Nelipühi e. suvisteid peetakse 7. pühapäeval pärast ülestõusmispühi. Liikuva pühana saavad need olla ajavahemikus 10.maist kuni 14. juunini ja tähistavad Püha Vaimu väljavalamist apostlitele. Seda sündmust peetakse kristliku koguduse sünniks. Apostlite tegude raamatus kirjeldatakse, kuidas algristikoguduses koos olles laskub kristlaste peale Püha Vaim ja nad hakkavad kõnelema neile tundmatuid keeli ja ülistama Jumalat. Seejärel peab Peetrus jutluse-kaitsekõne, milles toetab ja julgustab See kõik juhtus ajal, mil Jeesuse jüngrid olid Tema surma ja ülestõusmise järgsest vapustusest toibumas ja nelipühade aegseistsündmustest julgust saades hakkas algristikogudus jõudsalt kasvama ja kristlus levima.

neljapäev, 24. mai 2012

2.klassi usundiõpetuse tundide tööd

Teemad:Sõprusest, abistamisest, rahvakalendri tähtpäevadest ja kõigest, mis meid teeb paremaks.

fotod Hendrik Adamsonist ja hauatähisest

Helme kalmistul

22.mail ja 24.mail käisime 5.b klassiga Helme kalmistul. Tüdrukud said 160aaastat vanasse vennastekoguduse palvemajja ja poisid said 1913.a rajatud kabelisse.
Kabelis nägime vitraaźi. Kalmistul vaatasime erinevaid hauatähiseid ja asetasime küünlad ja lilled Valter Vaasa ja Hendrik Adamsoni hauale. Pärast käisid kõik oma sugulaste haudadel ja viisid sinna küünlad. Koduseks ülesandeks jäi otsida Internetist, mis on esperanto keeles kirjutatud Adamsoni hauale.

esmaspäev, 21. mai 2012

27.mail on suvistepüha

Taas on kätte jõudnud aeg austada lihtsat ja imelist kasepuud. Mikk Sarv soovitab valge taeva pühadeks tuua endale koju helevalged kased ning täita kõik toad selle taevaliku puu värske ja tervendava lõhnaga. Saabumas on üks kahest pühast aastas, kus üks puu saab õiguse meie tuppa tulla kogu pikkuses, tüükast kuni ladvani. Jõulude ajal oli selleks kuusepuu, nüüd, suviste aegu on kord kasepuu käes. Veel sadakond aastat tagasi sai suviste eel turult tuppatoomiseks osta kasepuid, just samamoodi, nagu tänapäevani ostame jõulude aegu kuuski tuppatoomiseks. Jõulukuuskede kasvatamisest ja müümisest on saanud aasta pimedal poolel omaette kasutoov äri. Aasta heleda poole juurde kuuluv kaskede tuppatoomine pole kahjuks enam sedavõrd üldine kui kuuskede toomine jõulude aegu. Ometi on mõlemad, nii kuusk kui kask inimese jaoks mitutki pidi hea toimega. Kuusevaiguga tehtud haavasalv on üks tõhusamaid tervendajaid, samuti on vägevaks turgutajaks noored kuusekasvud, millest saab suhkru või meega mõnusat siirupit keeta, kuid mis on ka lihtsalt niisama mõnusad kevadeti näksida. Kask on kasulik alates tervendavast ja puhastavast mahlast, mida meie maalt viiakse müügiks Itaalia ja Jaapani apteekidesse ja mis pühib kehast talvesaasta. Kasulikud on ka kasepungad, millest keedetud tee aitab neerukivide vastu. Sama kasulikud on ka kaselehed, millest saab lisaks saunavihale kosutavat ja puhastavat teed teha. Kase ladinakeelne nimi Betula tulenevat sõnast beatus, mis tähendab õndsat, õnnistatut. Isegi kaseseen, must pässik, on tervendava toimega, sellest tehtud teed kasutatakse seedeelundkonna vähihaiguste raviks. Suvisteaegne kasetoht eraldub lihtsalt, see on ka tohu kogumise aeg. Materjal : http://alkeemia.ee/artiklid/Kaunite-kaskede-puha/l-107/c-716/

reede, 18. mai 2012

Tänane mõttetera...

Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga. Ühel päeval andis isa pojale kasti naelu ja käskis pojal iga kord, kui ta vihastab ja kellegagi riidu läheb, üks nael aia külge lüüa. Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 na...ela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelte arv vähenes päev-päevalt. Lõpuks tuli päev, mil ta ei löönud ühtki naela. Siis läks ta isa juurde rõõmusõnumit teatama. Isa soovitas pojal aiapostidest välja tõmmata ühe naela päevas, juhul kui ta ei ole kellegagi tülitsenud. Päevad möödusid ja lõpuks sai poeg isale öelda, et aias polnud järel enam ühtegi naela. Isa järgnes pojale aiani ja ütles: “Poeg, sa oled käitunud väga hästi, kuid vaata nüüd seda aeda ja seal olevaid auke. Aed ei ole samasugune nagu ta oli enne. Kui Sa kellegagi riius oled ja talle halvasti ütled, siis jätad sa samasuguse haava sõnadega. Sa võid noaga teist inimest lüüa, noa välja tõmmata, kuid alles jääb alati haav. Sa võid küll andeks paluda, ükskõik kui mitu korda, kuid see haav on ja jääb.”

neljapäev, 17. mai 2012

Meie kooli õpilased osalesid jutuvõistlusel "Taevaskoja sõnum" XVI"

Teadaanne! Meil on heameel teile teatada, et teie kooli õpilased: Silvia-Helena Priilaht, Teve Rajamets, Karl Karpov, Marel Jaama, Karl-Egert Sepp, Klaudia-Sarah Kaar, Sirle Jaansalu, Stevert Lehtsaar ja Teele Mekk on saanud "Laste ja noorte loomevõistlusel " tunnustusauhinna. Auhinnad saadetakse kätte posti teel, kooli aadressil, õpetaja-juhendaja Katrin Priilaht`i nimele. Aitäh osalemise eest! Täname juhendajat-õpetajat Katrin Priilaht`i! Lugupidamisega Õie Praggi, "Taevaskoja sõnumi" projektijuht.

teisipäev, 24. aprill 2012

Vanasõnad, mis võivad mõjutada meie elu!


1. Vaata alati päikese poole, siis jäävad varjud selja taha
2. Kui sulle miski ei meeldi, siis muuda seda. Kui sa ei saa seda muuta, siis muuda oma suhtumist. Ära virise. (Maya Angelou)
3. Väikesed võimalused on sageli suurte asjade alguseks. (Demosthenes)
4. Kõige olulisem elus pole mitte see, et sa kunagi ei kuku, vaid see, et tõused alati püsti. (Nelson Mandela)
Mõelge kõik teiegi, milline on see vanasõna, mis sobiks just iseloomustama teie elu ja saatust.....
3.mail usundiõpetuse tunni ajal oleme Lätimaal. Kodutöö 4.maiks on, otsi vanasõnu ja kirjuta vanasõnad lehele ja kujunda leht.

264.aastat tagasi suri esimese eestikeelse piibli tõlkija

Esimene eestikeelne Piibel
Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle(sünd.1683- suri 24.04.1748) tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks.

pühapäev, 8. aprill 2012

Mida sina arvad?

Mis on sinu arvates püha?
Kas püha on, eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav.
Püha on selline, mida ei tohi rikkuda, labastada .
Näideteks võiks tuua järgmised fraasid: Kellegi mälestust pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Pühad ideaalid, aated. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha

Loe tähtsad veebilehed alt!


Loe, mida räägitakse ülestõusmispühadest! Miks on pühadel mitu nime? Mis kombed on tänapäevani säilinud?

pühapäev, 1. aprill 2012

Täna on suur püha-palmipuudepüha!

Urbepäev (palmipuudepüha) - liikuv püha, pühapäev nädal enne lihavõtteid

Liikuv püha, mille juures levinuim tava on pajuurbadega (ka kase vm okstega) urbimine, mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet. Komme on laiemalt kogu Euroopas tuntud. Varahommikul äratati magajad pajutibudega lüües ja sooviti neile tervist või näiteks: "Virgaks, viksiks!"

Koju toodud pajuoksi oli tavaks hoida vaasis lihavõttepühade lõpuni. Koju toodi peale pajuokste aga ka lepa-, kase-, sarapuu- ja muid urbi. Mõnel pool on pajuurbi viidud ka haudadele.

Pajuoksi on õigeusukirikus pühitsetud ja seetõttu on neid kasutatud ka maagiliste toimingute ja nõiduse juures. Näiteks hoiti neid karjalaskmiseni ja löödi siis nendega loomi, et nad terved ja tugevad oleksid. Loomi urviti aga ka kohe pajuokste kojutoomisel, et saada sama valgeid lambaid. Pajuokste põllule viimine pidi viljaõnne, sipelgapessa torkamine karjaõnne tagama.

Setudel ja Kagu-Eesti alal laiemalt kiiguti sel päeval laual ehk tsõõtati. Laud asetati kiikumiseks aiale või kännule. Selle kombega tervitati kevadet ja elujõu naasmist. Kiikumise juurde lauldi tsõõtamislaule. Komme hakkas taanduma 20. sajandi keskpaiku.

Mõnevõrra oli palmipuudepüha seotud kapsakasvuga - keriti suuri lõngakerasid suuremate kapsapeade tagamiseks. Toodi tuppa linnulaaste, et leida suvel linnupesi. Isikliku tervise juures järgiti samu tavasid, mis lihavõtteajal üldse: pesti varahommikul silmi, teinekord asetati vette veel muna.

neljapäev, 22. märts 2012

Luuletused kevadest


Kadi-Triinu luuletus
Märjal päeval märtsikuul,
puhub kergelt tuul.
Märjal päeval märtsikuul,
panen jalga kummikud
ja jope ja mütsi.
Torman õue õhinaga,
aga tuul mul vihinaga
pühib mütsi peast.

Hanna luuletus
Märjal päeval märtsikuul
kõndisin ma õues.
Jalas roosad kummikud,
seljas vihmajope.
Igal sammul lirtsus, lärtsus,
igal hüppel kirtsus, kärtsus.
Leevikene punakõht istub oksal,
kuid mina käisin Loksal.
Taneli luuletus
Märjal päeval märtsikuul,
puhus tugev kevadtuul.
Porine on ,aga maa,
välja minna nüüd ei saa.
Homme ,aga päike paistab,
siis on kõik lõbusad.

teisipäev, 20. märts 2012

Kevad on siis käes!

5.klassi kevade viktoriini küsimused ootavad vastamist.1.Kes ja mille eest sai 2012.a "keskkonnakirve"? 2.Mille poolest on Salme jõgi maailmas ainulaadne? 3. Üks Eesti suurimatest putukaliikidest on kujutatud ühe Eesti valla vapil. Sama valla territooriumil asub ka üks Eesti maastikukaitseala. Mis vald see on ja milline maastikukaitseala asub selle valla territooriumil?
Kohtume koolis!

esmaspäev, 19. märts 2012

Tunnis rääkisime teemal: Vanema sõna peab kuulama!

Vennad Grimmid on kirjutanud 200 aastat tagasi muinasjutu "Hunt ja seitse kitsetalle"
Nüüd leidsin ka ühe multufilmi "Hunt ja vasikas". Vaata ja kui kohtume, oskad filmi kohta ka rääkida. Mida jutt tahab sulle õpetada?

pühapäev, 18. märts 2012

Kui oled vapper!

Rääkisime 2.klassi tunnis muinasjuttu "Hunt ja 7 kitsetalle".Koduseks ülesandeks jäi pilt värvida. Mina aga leidsin ühe eesti muinasjutu, mis on sarnane vendade Grimmi muinasjutule. Algus on selline:
Oli kitsekene. Oli tal kaks pojakest. Oli ka oma tarekene. Kitsekene läks iga päev roogu sööma, merre jooma. Pojakesed imesid nisa ja kasvasid iga päevaga suuremaks.
"Kui ma kodunt ära lähen, siis ärge laske kedagi sisse," õpetas kits poegadele. Pojakesed olid päevade viisi üksinda kodus ja keegi ei tükkinud nende tarre. Vana kits tuli õhtuks koju. Et pojad oma ema ära tunneksid, laulis ta iga kord akna all:
Laske sisse, latsekesed*1, litsu, latsu!
Nännid täis mul, nisad täis mul, litsu, latsu.
Nisad täis kui nitsevarbad*2, litsu, latsu.
Udar kui õllekannukene, litsu, latsu.
Latsekesed, laske sisse, litsu, latsu!
Tunnis räägin jutu edasi. Kaunist vaheaega, puhka hästi! Kohtume koolis!

pühapäev, 11. märts 2012

Mis tähendab sõna " voorus"?

Uuel nädalal arutame sellel teemal.
Mis juhtuks siis, kui maailmas puuduks õiglus?
• Mis juhtuks siis, kui maailmas puuduks vaprus?
• Mis juhtuks siis, kui maailmas puuduks mõõdukus?
• Mis juhtuks siis, kui maailmas puuduks elutarkus?
• Mis juhtuks siis, kui maailmas puuduks usk?
• Mis juhtuks siis, kui maailmas puuduks lootus?
• Mis juhtuks siis, kui maailmas puuduks armastus?

pühapäev, 4. märts 2012

1.märtsil alustasime projektiga"Tere, Kevad 2012!

Juba aastast 2005 oleme selles projektis osalenud-joonistame, kirjutame loodusest ja käime õues loodust uurimas, millal jõuavad kevadekuulutajad meile tagasi.
29.veebr. käsisd 5.klassid loodusmatkal linde ja loomi uurimas

neljapäev, 2. veebruar 2012

Veel pilte 5.klassi küünlad




TÄNA ON KÜÜNLAPÄEV ja Tartu rahu, leping aaastast1920


Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.

Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama, siga kõrva päikese käes paistma jne.

Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.

Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

kolmapäev, 18. jaanuar 2012

17.jaanuar-tõnisepäev Kodutöö 5. klassile!

Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust.

Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.

Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve.

Otsi veel materjali tõnisepäeva kohta ja kirjuta vihikusse 10 lausega väike jutuke"17.jaanuaril oli tõnisepäev". Kui õpetaja saab terveks, siis hindan jutukesi. Jaksu lugemisel ja kirjutamisel!

pühapäev, 15. jaanuar 2012

14.jaanuar taliharjapäev

Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

laupäev, 7. jaanuar 2012

Õpi luuletus pähe!


TALVEHOMMIK
Julius Oro

AKNAST ÕUE VAATAB MATI:
OH, KUIS ILM NII IMELIK!’
MAA ON TÄIS KUI VALGET VATTI,
KASK ON HÄRMAST HABEMIK.
MURI KONGIUKSEL HAUGUB,
VARES VÄLJAS NOKITSEB.
AIDANURGAS AGA PAUGUB
KÜLM,MIS SEINAS PAKITSEB.
MATIL SÄRA SILMIS MÄNGIS,
TEISE TUPPA JOOKSIS TA:
VENDI, KES VEEL OLID SÄNGIS,
NEID TA TAHTIS ÄRATA.
“ATS JA PEEDU, ONS TEIL MAHTI?”
HÜÜDIS MATI VALJUSTI.
“KELGUSÕIT NÜÜD LÄHEB LAHTI:
LUND ON VÄLJAS ROHKESTI!”