Koostöö Tabasalu kooliga

Varsti, varsti on algamas projekt Tabasalu Gümnaasiumiga. Meie tutvustame oma kodukohta-Tõrva ja Helme rahavariideid, loodust ja kuulsaid inimesi.
Tabasalu kool asub Tallinna lähedal.
Tabasalu tutvustab oma kodukohta.
Tabasalul on meile pakkuda ka huvitav projekt"Söödav umbrohi-võilill"
Sellest aga hiljem.
Kõigile soovin tervist ja päikest!

Nüüd joonistama!

Selle pildi joonistas Sirli Pipar-2009.a.
Vaadake Mulgimaa rahvarõivaid ja koostage tänapäeva lapsele, naisele ja mehele riided. Kasutage rahvariiete motiive ja kaunistusi. Kui klikid pildi peale , siis pilt läheb suuremaks.
Pildid saada õpetaja mailile-katrinpriilaht@gmail.com.
Viis kõige vahvamat tööd paneme kodulehele.
Kõik tööd paneme 14.märtsil, emakeelepäeval kooli stendile.
Tore kui ka Tabasalu kooli lapsed sellest tööst võtavad osa. Jõudu ja jaksu!

Tarvastu rahvarõivad

Kõik rahvarõivaste fotod ja tekst võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!
Seelik (undruk, körtsik, kört). Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. 19. sajandi lõpul hakati siin nagu mujalgi
Eestis läbivillaseid ruudulisi seelikuid kandma. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest,mille lõim oli linane ja kude villane.
Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam.

The Tarvastu woman's outfit consisted of a linen shirt, vertical-striped woollen skirt or linen wrap, a linen robe, black woollen long-coat, fur-coat, apron, belt, Tarvastu coif or Mulgi kerchief, stockings with wide calves, mittens and heel-less peasant shoes.
Tarvastu girls wore similar clothes but without apron and Mulgi kerchief. As a head-dress she wore a headband made of white linen thread, and of red, blue and green yarn.
Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu.
Men had a more mobile lifestyle and were thus more adaptive to the new trends in clothing. The men's outfit has always been less connected to the old traditions than that of the women. Furthermore, it was not possible in the village to decide on a man's marital status according to what he was wearing.
Lisaks talvised rõivad.

Paistu rõivad

Kõik rahvarõivaste fotod ja tekst võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!
Õlakate.
Paistus tunti varasemal ajal nagu teisteski Mulgi kihelkondades ühevärvilisi villaseid õlakatteid sõbasid (sõuke, kõrik). Seda tõendavad kaks Paistust saadud ja ilmselt juba 17. sajandist pärinevat valget sõba, samuti üksikud mälestused mustadest sõbadest.
Kahest valgest sõbast üks on praegu Peterburis Riiklikus Vene Muuseumis ja teine arvatavasti Helsingis Soome Rahvusmuuseumis.
Mustad (lambapruunid) sõbad olid geomeetriliste kaunistustega, valgete sõbade kaunistuseks oli rikkalik, Mulgi varasemale ornamendile iseloomulik mitmevärviline arhailine taimeaineline tikand.
Ilmselt olid valged villased taimeainelise tikandiga sõbad varem olnud laiemalt levinud Mulgi alal, sest Hallistes ja Helmes mäletati samalaadse villase kaunistusega linaseid õlakatteid.
Sõbade kaunistused tehti villase lõngaga.
Domineerisid madarapunane ja potisinine, millele lisandusid valge, kollane ja roheline. Sõba oli abielunaise pidulik õlakate, millega käidi külmal ajal kirikus ja külas, kuid tal oli oma kindel koht ka pulmatraditsioonis.Vaata edasi Halliste, Karksi ja Helme rõivaid! Vanemad postitused. Kui klõpsad pildil, läheb pilt suuremaks!

Halliste,Karksi rõivad

Kõik rahvarõivaste fotod ja tekst võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!

Halliste-Karksi (Mulgi lääneosa) naiseülikond 19. sajandi keskpaiku
paistis silma suure alalhoidlikkuse ja konservatiivsusega,
erinedes sellega oma naaberkihelkondadest Viljandi- ja Pärnumaal.
Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes.
Halliste-Karksi naiseülikonda kuulusid 19.sajandi keskel:arhailine peenest linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokkuõmmeldud seelik,
pikk-kuub, kasukas, põll, vöö,valge pearätik, sõba, sukad, kindad, pastlad.
Kokkuõmblemata vaipseelikud 19.sajandi esimesel poolel Mulgimaal nagu mujalgi Lõuna-Eestis veel laialdaselt kasutusel olid, on tõendiks J.Hurdale mitmete korrespondentide poolt saadetud andmed.
Halliste-Karksi naised kandsid 19. saj. esimesel poolel lisaks ees kantavatele põlledele veel vanapärase nähtusena puusapõlli e. küljerätte. Neid kandsid nii abielus naised kui ka täiskasvanud tüdrukud põhiliselt vaipseelikutega – villase sõukese või linase pallapoolega ja need kuulusid piduülikonna juurde. Neist põlledest kuuleme sageli just ühenduses pulmarõivastega, sest pulmaülikonnas püsisid nad kõige kauem kasutusel – 19. sajandi keskpaigani. Neid teatakse olnud nii ühtlase laiusega või ülalt kitseneva ühekordse põllekese kujulisi kui ka käterätitaoliselt kahekordselt kokkumurtuna vööle riputatavaid

Helme rahvarõivad

Kõik rahvarõivaste fotod võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!
Pildil on näha meie Helme kodukoha rahvarõivad.
Helme naiseülikonda kuulusid 19.sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool,linane rüü,
lambamust villane sõba või linane õlakate, must villane pikk-kuub või kampsun, kasukas, põll, vöö.
Tarvastu tanu ehk mulgirätik või väike tülltanu-naine kandis kindlasti tanu. Jalas laia sääremarjaosaga või vikeldatud villased sukad, jalanõudena pastlad,hiljem kingad. Käes kindad.
Helme neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätita(tanuta). Peas kandis ta kindlasti peapaela.