pühapäev, 25. detsember 2011
IMELIST JÕULUAEGA !
Elas kord üks küünal.
Kui pimedus lähenes,
süüdati see küünal
ja pimedus vähenes
Nii on küünlad tehtud,
et elavad põledes.
Käsikäes elu ja surm
on küünalde tuledes.
Elas kord üks küünal
ja põledes lühenes.
Ära põles küünal,
kuid pimedus vähenes.
Ott Arder
Kui pimedus lähenes,
süüdati see küünal
ja pimedus vähenes
Nii on küünlad tehtud,
et elavad põledes.
Käsikäes elu ja surm
on küünalde tuledes.
Elas kord üks küünal
ja põledes lühenes.
Ära põles küünal,
kuid pimedus vähenes.
Ott Arder
kolmapäev, 14. detsember 2011
Elus on ikka nii, teed head ja hea tuleb sinu juurde
Mõistujutt porgandist.Jutustanud Kristi Sääsk on PhotoPeach
1.-4.advendihommikul rääkisime 4.-6.klassi õpilastele jutukest väikesest jänkust, kes leidis porgandi
1.-4.advendihommikul rääkisime 4.-6.klassi õpilastele jutukest väikesest jänkust, kes leidis porgandi
pühapäev, 4. detsember 2011
neljapäev, 1. detsember 2011
Õpi luuletus pähe!
Väike küünal sõnad M. Krimm viis R. Kõrgemägi
1.Väike küünal ,sära, näita valgust öös! Ära kustu ära katsumuste sees.
Väike küünal ,sära, näita valgust öös! Ära kustu ära katsumuste sees.
Ära kustu ära katsumuste sees.
2.Kuigi rännak viikski läbi mure öö, sära , sära siiski, see on sinu töö.
Kuigi rännak viikski läbi mure öö, sära , sära siiski, see on sinu töö.
Sära , sära siiski, see on sinu töö
3.Puhtas säras loitku sinust valgusläik, enne kaunist koitu, et ei kaoks see helk.
Puhtas säras loitku sinust valgusläik, enne kaunist koitu, et ei kaoks see helk.
Enne kaunist koitu, et ei kaoks see helk.
1.Väike küünal ,sära, näita valgust öös! Ära kustu ära katsumuste sees.
Väike küünal ,sära, näita valgust öös! Ära kustu ära katsumuste sees.
Ära kustu ära katsumuste sees.
2.Kuigi rännak viikski läbi mure öö, sära , sära siiski, see on sinu töö.
Kuigi rännak viikski läbi mure öö, sära , sära siiski, see on sinu töö.
Sära , sära siiski, see on sinu töö
3.Puhtas säras loitku sinust valgusläik, enne kaunist koitu, et ei kaoks see helk.
Puhtas säras loitku sinust valgusläik, enne kaunist koitu, et ei kaoks see helk.
Enne kaunist koitu, et ei kaoks see helk.
laupäev, 26. november 2011
Kadripäev möödas,hakkame valmistuma talveks
Lugesime klassis lindudest ja kuidas nad talvel meie juures elavad. Otsustasime teha lindudele söögimajad. Esimesed toidumajad on valmis. Kiitus tegijatele! Varsti panen pildid teile näha. Tana olin Tallinnas ja seal tuli juba lumelörtsi.
Kaunist 1.adventi! Ootusaeg olgu imeline ja kaunis, ega lumigi taeva jää.
Kaunist 1.adventi! Ootusaeg olgu imeline ja kaunis, ega lumigi taeva jää.
reede, 18. november 2011
14.novembril oli Astrid Lindgreni päev
Lugemispesa Rõõmurulli lapsed olid külas Jussikesel.Jussike rääkis oma sõpradest, kes elavad Rootsimaal. Koos Jussikesega otsiti Spunki- vastati küsimustele ja joonistati tegelasi Astrid Lindgreni raamatutest.
On tore ,kui...
On tore ,kui...
laupäev, 12. november 2011
neljapäev, 3. november 2011
esmaspäev, 31. oktoober 2011
31.oktoobril vastu 1.novembrit-TASUB TEADA!
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit.
Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731–741) selle päeva üle sügisele.
Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise meik (make-up).
Firmapidudel on Halloween samuti aktuaalne – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.
Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731–741) selle päeva üle sügisele.
Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise meik (make-up).
Firmapidudel on Halloween samuti aktuaalne – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.
Taat tahtis naerist Halloweeni laternat teha!
20.okt.2011 toimus meie koolis 2. öölugemine.
1.a klass "Naeri " muinasjuttu mängimas on PhotoPeach
1.a klass "Naeri " muinasjuttu mängimas on PhotoPeach
pühapäev, 30. oktoober 2011
MINA JA MEIE
Pea meeles, kui tegutsed koos sõpradega oled tugevam ja kaitstum. Mõelge koos, mida saaksite ümberringi paremaks muuta. Tehke head, kus saate, aidake neid, kes abi vajavad.
2.öölugemine toimus 20.10.2011
Peremee kasvatas naeri.
Naeris tahtis olla maa sees.
Taat tõmbas naerist,eit taadist,lapselaps eidest,
koer ja kass aitasid ka neid, aga välja tõmmata ei jõudnud.
Siis kass kutsus hiire appi-kõik koos said naeri maa seest välja.2.klass esitab muinajuttu on PhotoPeach
Koostööl on jõud!
Naeris tahtis olla maa sees.
Taat tõmbas naerist,eit taadist,lapselaps eidest,
koer ja kass aitasid ka neid, aga välja tõmmata ei jõudnud.
Siis kass kutsus hiire appi-kõik koos said naeri maa seest välja.2.klass esitab muinajuttu on PhotoPeach
Koostööl on jõud!
Muinasjutt "Naeris"
20.okt.toimus meie koolis Öölugemine 2.korda. LOM-i ringi õpilased koos algklassi lastega rääkisid muinasjuttu 16 korda läbi. Esinejad oli rõõmsad.
Öölugemise muinasjutt "Naeris" 20.10.2011 on PhotoPeach
Öölugemise muinasjutt "Naeris" 20.10.2011 on PhotoPeach
neljapäev, 13. oktoober 2011
2.klassi õpilastele Loe ajakirja "Mesimumm"!
Homme tuleb raamatukogu töötaja tunni alguses ja viib teid raamatukokku. Ole siis tubli laps!Kui aega jääb loe seal ajakirja "Täheke ja "Mesimumm".
laupäev, 8. oktoober 2011
Rahvakalendri tähtpäevad oktoobris
Vaata ja loe veebilehelt oktoobrikuu rahvakalendri tähtpäevi!
Enne lumesadu Marie Heibergi luuletus ja minu fotod on PhotoPeach
Enne lumesadu Marie Heibergi luuletus ja minu fotod on PhotoPeach
teisipäev, 4. oktoober 2011
Jussikese lugemispesa
2.b klass loeb Heiki Vilepi raamatuid.13.okt. toimub kirjanikuga kohtumine
1.klass muinasjutu tunnis
laupäev, 1. oktoober 2011
26.-30.sept. rääkisime haldjatest
Sellel nädalal joonistasime sügise haldjaid: vahtra-, tamme-, kasehaldjat. Varsti õpetaja paneb ka fotod blogisse. Tähistasime mihklipäeva- sõime õunu.
5.klass luges mihklipäeva tähistamisest.
2.klassis rääkisime sügistest aiatöödest ja kuidas saaksime oma vanemaid ja vanavanemaid aidata.Laulsime laulu "Teele teele kurekesed!"
Teele, teele, kurekesed
üle metsa, üle maa,
üle suurte linnade
ja üle mere ka,
ikka, ikka, lõuna poole,
kus Egipitimaa.
(Friedrich Kuhlbars)
kõik sõnad-
http://www.lastekaraoke.ee/laulusonad2.htm#Laulud
5.klass luges mihklipäeva tähistamisest.
2.klassis rääkisime sügistest aiatöödest ja kuidas saaksime oma vanemaid ja vanavanemaid aidata.Laulsime laulu "Teele teele kurekesed!"
Teele, teele, kurekesed
üle metsa, üle maa,
üle suurte linnade
ja üle mere ka,
ikka, ikka, lõuna poole,
kus Egipitimaa.
(Friedrich Kuhlbars)
kõik sõnad-
http://www.lastekaraoke.ee/laulusonad2.htm#Laulud
5.klassile ülesanne
Koosta kokkuvõte eesti rahvakalenri iga kuu tähtpäeva kohta Kokkuvõte peab sisaldama infot selle kohta, millal tähtpäeva peetakse, miks tähistatakse, millised on selle päeva kombed, milliseid toite söödi ning kuidas suhtud Sina sellesse päeva (kas oled tähistanud).
Jutt kirjuta vihikusse!
Jutt kirjuta vihikusse!
kolmapäev, 28. september 2011
Tasub teada, et homme on...
Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.
Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha, Pühade Peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli Püha. Anglikaani kirikus on sel päeval Püha Miikaeli ja Kõikide Inglite Püha.
Püha Miikaeli kultus sai alguse 4. sajandil idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5. sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29. septembril.
Keskajal oli mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud rahvatraditsioonid.
Materjal, mida võid rohkem lugeda-
http://et.wikipedia.org/wiki/Mihklip%C3%A4ev
Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha, Pühade Peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli Püha. Anglikaani kirikus on sel päeval Püha Miikaeli ja Kõikide Inglite Püha.
Püha Miikaeli kultus sai alguse 4. sajandil idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5. sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29. septembril.
Keskajal oli mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud rahvatraditsioonid.
Materjal, mida võid rohkem lugeda-
http://et.wikipedia.org/wiki/Mihklip%C3%A4ev
pühapäev, 25. september 2011
pühapäev, 18. september 2011
Pokumaal luulepäeval
16.sept.toimus Pokumaal luulepäev. Kirjanikud Sulev Oll, Peep Pedmanson, Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg(Jaak Urmet) ja Contra(Margus Konnula)lugesid oma luuletusi.
Oli tore päev,kuigi alguses sadas vihma. Lapsed olid rõõmsad ja päeva lõpuks tuli päike välja. Nüüd on olnud juba kaks päeva päikseline ilm.
Reedel,16.sept.meisterdasime 2.klassiga Rõõmurulle
Lugemispesa "Rõõmurull" sai juurde uued liikmed-2.klassi õpilased.Rääkisime tunnis, mis teeb vanematele rõõmu-ikka see kui lapsed on rõõmsad ja terved.Meisterdasime siis Rõõmurulle, et õpetaja pidi minema 5.ja 6.klassi õpilastega Pokumaale luulepäevale, siis tunni lõpus läksid lapsed tantsurühmaga tantsima- see teeb ka rõõmu.
Siin siis meie "Rõõmurullid".
esmaspäev, 12. september 2011
Kuhu ehitada maja-kas kaljule või liivale?
Nüüd on loss valmis!
Kõik,kes ehitasid liivale lossi- otsustasid, et maja tuleb kindlale alusele ehitada, siis kas kaljule või kividele.
laupäev, 3. september 2011
TASUB TEADA
8. september – ussimaarjapäev
Ussimaarjapäev on usside mätta alla pugemise päev, mis tähistas looduse hääbumise algust. Sel päeval on paiguti keelatud ka metsa minna: loodus vajab puhkust.
Asi, mida tasub praegugi meelde jätta, on: ussimaarjapäevast algab õige jõhvikaaeg. Jõhvikad ja jõhvikamahl on väga kasulik neile, kel häda neerude ja põiega. Rääkimata sellest, et nad on hiiglama maitsvad.
MATERJAL-http://www.evm.ee/id/239/
Ussimaarjapäev on usside mätta alla pugemise päev, mis tähistas looduse hääbumise algust. Sel päeval on paiguti keelatud ka metsa minna: loodus vajab puhkust.
Asi, mida tasub praegugi meelde jätta, on: ussimaarjapäevast algab õige jõhvikaaeg. Jõhvikad ja jõhvikamahl on väga kasulik neile, kel häda neerude ja põiega. Rääkimata sellest, et nad on hiiglama maitsvad.
MATERJAL-http://www.evm.ee/id/239/
kolmapäev, 31. august 2011
mulgikeelne lastelaul
Päeväk tule väl´lä, vihmäk mine üle, saada sadu Saaremaale, vii aga vihma Virumaale, anna siule pätsi, liha pane sissi, võis määri pääle, päeväk tule väl´lä
Karksi vana rahvalaul
Karksi vana rahvalaul
kolmapäev, 10. august 2011
10.august Lauritsapäev
Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.
17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil.
Rituaalsed toidud
Laiad pannkoogid, sikuliha kartulitega.
Materjal-http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lauritsapaev.php
17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil.
Rituaalsed toidud
Laiad pannkoogid, sikuliha kartulitega.
Materjal-http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lauritsapaev.php
teisipäev, 26. juuli 2011
Täna on Annepäev
Annepäev on Eestis tuntud peamiselt Setomaal. Sel pühal austati Püha Annat, lammaste kaitsjat, käidi Annekivi ja kabeli juures lambapäid, -jalgu ja villa ohverdamas. Osa ohvritest läks papile, teine osa vaestele.
Kuna meie esivanemad püüdsid Annepäeval süüa värsket lamba-, vasika-, kasvõi kanaliha ja värsket kartulit, võiks täna Sinagi suu magusaks teha. Võta peenralt või osta roheliselt turult head kohalikku värsket kartulit ja tükk kodumaist liha (või juurvilja), pane potti hauduma ja lase heamaitsta! Mõtle meie esivanematele, kes seda õndsushetke ehk pool aastat ootasid…
Kuna meie esivanemad püüdsid Annepäeval süüa värsket lamba-, vasika-, kasvõi kanaliha ja värsket kartulit, võiks täna Sinagi suu magusaks teha. Võta peenralt või osta roheliselt turult head kohalikku värsket kartulit ja tükk kodumaist liha (või juurvilja), pane potti hauduma ja lase heamaitsta! Mõtle meie esivanematele, kes seda õndsushetke ehk pool aastat ootasid…
laupäev, 23. juuli 2011
5.klassi soovituslik kirjandus aastaks 2011/2012
O. Luts „Nukitsamees
S.Rannamaa ”Kadri”
Olsson ”Berti päevik”
Kreutzwald ”Kilplased”
J.Kross "Mardileib”
H.Jõgisalu “Maaleib”
A.Lindgren “Meisterdetektiiv Blomkvist"
R.Kipling „Mowgli"
Peter Abraham “Koolitont“
S.Truu „Silja,päikesekiir ja maailm“
H.Väli „Hundikäpp“
Aino Pervik „Arabella, mereröövlitütar“
Muinasjutud omal valikul
S.Rannamaa ”Kadri”
Olsson ”Berti päevik”
Kreutzwald ”Kilplased”
J.Kross "Mardileib”
H.Jõgisalu “Maaleib”
A.Lindgren “Meisterdetektiiv Blomkvist"
R.Kipling „Mowgli"
Peter Abraham “Koolitont“
S.Truu „Silja,päikesekiir ja maailm“
H.Väli „Hundikäpp“
Aino Pervik „Arabella, mereröövlitütar“
Muinasjutud omal valikul
kolmapäev, 20. juuli 2011
Täna on Eliapäev
Eliapäev on tuntud pealmiselt Setumaal, kus see on suve keskpaiga määraja ja juuli olulisim päev. Siit peale algab sügissuvi ja lõikusperiood, vesi hakkab jahenema ja parme ning muid söödikuid jääb vähemaks. Eliapäeval kehtib setudel töökeeld ja nõue seda päeva pühitseda.
Andmed võetud-http://www.keskraamatukogu.ee/index.php?id=45316
Piiblisõnade järgi sõitis sellel päeval Püha Elias tulise vankriga taevasse. Töökeeld tuleneb äikesekahjustuse kartusest: välk lööks heinakuhja põlema, surmaks töötegija, rahe rikuks rukki… Iljapäevast arvati, et heina sisse lüüakse raudnael. Siis heina enam ei tehtud. Ka marju korjati talveks enne iljapäeva.
,,Iljapääväst käänüs suvi jo sügüsehe. Miis läts naasega iljapääväl hobõsõga kerkohe. Vana teeda tull´ vasta ja ütel:,, Suvõnõ aig ja teil olõi hobõsõ handki sõlmõ pant.” Naksiva naane jamiis kerkost tagasi tulõma ja panniva hobõsõ hanna sõlmõ. Vasta jäl tuu sama teeda, kiä ütel:,, Jo´ sügüsene aig, a´ teil õks viil hobõsõl hand sõlmõh”.
Setomaal öeldi ka, et enne iljapäeva sajab salve, peale iljat salvest välja.
Saint Elia prohvet Õigeusu kirikus-
http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en%7 Cet&u=http://www.saintelia.com/
Andmed võetud-http://www.keskraamatukogu.ee/index.php?id=45316
Piiblisõnade järgi sõitis sellel päeval Püha Elias tulise vankriga taevasse. Töökeeld tuleneb äikesekahjustuse kartusest: välk lööks heinakuhja põlema, surmaks töötegija, rahe rikuks rukki… Iljapäevast arvati, et heina sisse lüüakse raudnael. Siis heina enam ei tehtud. Ka marju korjati talveks enne iljapäeva.
,,Iljapääväst käänüs suvi jo sügüsehe. Miis läts naasega iljapääväl hobõsõga kerkohe. Vana teeda tull´ vasta ja ütel:,, Suvõnõ aig ja teil olõi hobõsõ handki sõlmõ pant.” Naksiva naane jamiis kerkost tagasi tulõma ja panniva hobõsõ hanna sõlmõ. Vasta jäl tuu sama teeda, kiä ütel:,, Jo´ sügüsene aig, a´ teil õks viil hobõsõl hand sõlmõh”.
Setomaal öeldi ka, et enne iljapäeva sajab salve, peale iljat salvest välja.
Saint Elia prohvet Õigeusu kirikus-
http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en%7 Cet&u=http://www.saintelia.com/
esmaspäev, 27. juuni 2011
Kuke laul
“On päevavargad põhus ja õuepealne prii.
Nüüd kostku maal ja õhus mu laul siit: “Kikerikii!”
Mu omaks saavad aiad, põld, nurm ja metsatukk.
Mu valdused on laiad - nüüd olen ülikukk.
Mul tiivus lennutuhin, on kotkas minu vend.
Näe, siin on õlekuhi - ta otsa viib mind lend.
Laul, paisku nüüd mu põuest, mu võimust teadet vii!”
Kuid hoopis naabriõuestn siis kostis: “Kikerikii!”
Helvi Jürisson. Loomalaulud. - Tallinn: Eesti Raamat, 1987. - Lk. 5.
Nüüd kostku maal ja õhus mu laul siit: “Kikerikii!”
Mu omaks saavad aiad, põld, nurm ja metsatukk.
Mu valdused on laiad - nüüd olen ülikukk.
Mul tiivus lennutuhin, on kotkas minu vend.
Näe, siin on õlekuhi - ta otsa viib mind lend.
Laul, paisku nüüd mu põuest, mu võimust teadet vii!”
Kuid hoopis naabriõuestn siis kostis: “Kikerikii!”
Helvi Jürisson. Loomalaulud. - Tallinn: Eesti Raamat, 1987. - Lk. 5.
27.juuni-seitsmemagajapäev
Minu päev algas kaunilt.Ärkasin kell 4 ja kuulasin kukelaulu. Õnneks on nii vähe vaja. Kell 5.30 alustasime sõitu Vilnusesse ja tagasi saime kell 21.30. Kogu Eestimaal,Lätimaal ja Leedumaal, mille läbisime, säras kaunis päike. Kui täna oleks sadanud, siis maarahvas rääkis, et oleks sadanud veel seitse nädalat. Kukk on vahel ka hea ennustaja, kuigi teame ka Kristuse elust, et kukk kuulutas halba ja reetmist.
Armastame ikka ennast ja oma lähedasi. Kõik on hästi!
Armastame ikka ennast ja oma lähedasi. Kõik on hästi!
reede, 24. juuni 2011
24.juuni jaanipäeva kombed
Jaaniööl tuleb korjata üheksat liiki rohtu(taimi), need rohud toovad korjajale õnne majja. Nendest saab keeta imerohtu.
pühapäev, 27. märts 2011
Linnuvaatlus
Kevadekuulutajad on PhotoPeach
Täna toimus Eesti linnades linnuvaatlus. Meie 4.b joonistas oma sõpradest.
Täna toimus Eesti linnades linnuvaatlus. Meie 4.b joonistas oma sõpradest.
laupäev, 26. märts 2011
esmaspäev, 14. märts 2011
pühapäev, 13. märts 2011
On kasvamas kuskil üks pisike puu,
ta rohetav võra on habras ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor,
kuid temagi loodab, et ükskord on suur.
On kasvamas kuskil üks pisike puu
ja kardab see puuke veel raju ja tuult.
On kasvamas kuskil üks pisike puu
ja vajab see puu sinu sõprust ja hoolt!
oTT Arderi luuletus
Pildid joonistasid 4.b klass-Kiitus!
teisipäev, 8. märts 2011
8.märts naiste- ja vastlapäev
Tasuks teada vastlapäevast!
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – võinädal (масленица).
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – võinädal (масленица).
neljapäev, 3. märts 2011
3 päeva kevadkuus
Möödas on juba kolm märtsikuu päeva. Algas projekt "Tere,Kevad!"meie koolis osaleb selles projektis kaks klassi 4.b ja 8.a. Kaheksas klass juba neljandat aastat ja neljas alustab. Aga kõik on tublid. Kaks tööd on tehtud. Klassi tutvustus ja lisatud pilt. Nüüd hakkame lisaks rahvariietele veel joonistama pilte kevadetulijatest,keda hakkame ootama ja kindlasti luuletama. Õpetaja läheb 7.märtsiks kooli ja hakkame organiseerima emakeelepäeva korraldamist. Laulukoorid juba harjutavad ja tantsijad juba teevad harjutusi. Emakeelepäevale tuleb külla Alli Laande- MKI keeleprojekti juht.
Kevade ootust kõigile lugejatele!
Lisan ka ühe oma tehtud lumise pildi.Tihased juba kuulutavad:"Ta on tulemas!"
esmaspäev, 28. veebruar 2011
Mulgimaa kirjanik
Hella Wuolijoki eesti, soome kirjanik. Minu noorusaja kirjanik, meeldisid tema näidendid"Niskamäe perenaine" jt.
Meeldis algklassides "Jussikese 7 sõpra" Silvi Väljal kirjutas, tema vanemad on Mulgimaaga seotud. Jussikesele meeldib väga pühapäev. Ta otsustab minna pühapäevamaale ja paluda pühapäeva, et see alati tema juures oleks. Nii asubki Jussike koos päikesega teele... Loe seda raamatut!
Herta Laipaik on meie Tõrva linnas koolis käinud.
Otsi raamatukogust, mida ta on kirjutanud lastele.Loe ka tema raamatuid!
Fotod on võetud Kirjanike tutvustavast tekstist-Vaata Mulgi kirjanikud!
Meeldis algklassides "Jussikese 7 sõpra" Silvi Väljal kirjutas, tema vanemad on Mulgimaaga seotud. Jussikesele meeldib väga pühapäev. Ta otsustab minna pühapäevamaale ja paluda pühapäeva, et see alati tema juures oleks. Nii asubki Jussike koos päikesega teele... Loe seda raamatut!
Herta Laipaik on meie Tõrva linnas koolis käinud.Otsi raamatukogust, mida ta on kirjutanud lastele.Loe ka tema raamatuid!
Fotod on võetud Kirjanike tutvustavast tekstist-Vaata Mulgi kirjanikud!
pühapäev, 27. veebruar 2011
Mulgimaa kihelkonnad
Foto võetud veebilehelt Mulgimaa turism.Vaata!
Mulgimaa kihelkonnad-Helme, Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga
Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda.
Natuke ka inglise keeles tutvustus-
Tarvastu parish belonged ethnographically together with Paistu and Helme parishes into the East-Mulgimaa group of Southern Viljandi County, the centre of which has traditionally been Tarvastu parish.
Tekst võetud Mulgimaa Kultuuri Instituut. Vaata kõrvalt!
Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele,
Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised.
Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised,
eriti punaste kirjadega kindad.
Sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli iseloomulik geomeetriline kiri.
Tekst võetud Mulgimaa Kultuuri Instituudi kodulehelt.
Mulgimaa kihelkonnad-Helme, Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga
Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda.
Natuke ka inglise keeles tutvustus-
Tarvastu parish belonged ethnographically together with Paistu and Helme parishes into the East-Mulgimaa group of Southern Viljandi County, the centre of which has traditionally been Tarvastu parish.
Tekst võetud Mulgimaa Kultuuri Instituut. Vaata kõrvalt!
Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele,
Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised.
Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised,
eriti punaste kirjadega kindad.
Sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli iseloomulik geomeetriline kiri.
Tekst võetud Mulgimaa Kultuuri Instituudi kodulehelt.
laupäev, 26. veebruar 2011
Koostöö Tabasalu kooliga
Varsti, varsti on algamas projekt Tabasalu Gümnaasiumiga. Meie tutvustame oma kodukohta-Tõrva ja Helme rahavariideid, loodust ja kuulsaid inimesi.
Tabasalu kool asub Tallinna lähedal.
Tabasalu tutvustab oma kodukohta.
Tabasalul on meile pakkuda ka huvitav projekt"Söödav umbrohi-võilill"
Sellest aga hiljem.
Kõigile soovin tervist ja päikest!
Tabasalu kool asub Tallinna lähedal.
Tabasalu tutvustab oma kodukohta.
Tabasalul on meile pakkuda ka huvitav projekt"Söödav umbrohi-võilill"
Sellest aga hiljem.
Kõigile soovin tervist ja päikest!
reede, 25. veebruar 2011
Nüüd joonistama!
Selle pildi joonistas Sirli Pipar-2009.a.Vaadake Mulgimaa rahvarõivaid ja koostage tänapäeva lapsele, naisele ja mehele riided. Kasutage rahvariiete motiive ja kaunistusi. Kui klikid pildi peale , siis pilt läheb suuremaks.
Pildid saada õpetaja mailile-katrinpriilaht@gmail.com.
Viis kõige vahvamat tööd paneme kodulehele.
Kõik tööd paneme 14.märtsil, emakeelepäeval kooli stendile.
Tore kui ka Tabasalu kooli lapsed sellest tööst võtavad osa. Jõudu ja jaksu!
Tarvastu rahvarõivad
Kõik rahvarõivaste fotod ja tekst võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!
Seelik (undruk, körtsik, kört). Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. 19. sajandi lõpul hakati siin nagu mujalgi
Eestis läbivillaseid ruudulisi seelikuid kandma. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest,mille lõim oli linane ja kude villane.
Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam.
The Tarvastu woman's outfit consisted of a linen shirt, vertical-striped woollen skirt or linen wrap, a linen robe, black woollen long-coat, fur-coat, apron, belt, Tarvastu coif or Mulgi kerchief, stockings with wide calves, mittens and heel-less peasant shoes.
Tarvastu girls wore similar clothes but without apron and Mulgi kerchief. As a head-dress she wore a headband made of white linen thread, and of red, blue and green yarn.
Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu.
Men had a more mobile lifestyle and were thus more adaptive to the new trends in clothing. The men's outfit has always been less connected to the old traditions than that of the women. Furthermore, it was not possible in the village to decide on a man's marital status according to what he was wearing.
Lisaks talvised rõivad.
Seelik (undruk, körtsik, kört). Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. 19. sajandi lõpul hakati siin nagu mujalgi
Eestis läbivillaseid ruudulisi seelikuid kandma. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest,mille lõim oli linane ja kude villane.
Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam.
The Tarvastu woman's outfit consisted of a linen shirt, vertical-striped woollen skirt or linen wrap, a linen robe, black woollen long-coat, fur-coat, apron, belt, Tarvastu coif or Mulgi kerchief, stockings with wide calves, mittens and heel-less peasant shoes.
Tarvastu girls wore similar clothes but without apron and Mulgi kerchief. As a head-dress she wore a headband made of white linen thread, and of red, blue and green yarn.
Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu.
Men had a more mobile lifestyle and were thus more adaptive to the new trends in clothing. The men's outfit has always been less connected to the old traditions than that of the women. Furthermore, it was not possible in the village to decide on a man's marital status according to what he was wearing.
Lisaks talvised rõivad.
Paistu rõivad
Kõik rahvarõivaste fotod ja tekst võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!
Õlakate.
Paistus tunti varasemal ajal nagu teisteski Mulgi kihelkondades ühevärvilisi villaseid õlakatteid sõbasid (sõuke, kõrik). Seda tõendavad kaks Paistust saadud ja ilmselt juba 17. sajandist pärinevat valget sõba, samuti üksikud mälestused mustadest sõbadest.
Kahest valgest sõbast üks on praegu Peterburis Riiklikus Vene Muuseumis ja teine arvatavasti Helsingis Soome Rahvusmuuseumis.
Mustad (lambapruunid) sõbad olid geomeetriliste kaunistustega, valgete sõbade kaunistuseks oli rikkalik, Mulgi varasemale ornamendile iseloomulik mitmevärviline arhailine taimeaineline tikand.
Ilmselt olid valged villased taimeainelise tikandiga sõbad varem olnud laiemalt levinud Mulgi alal, sest Hallistes ja Helmes mäletati samalaadse villase kaunistusega linaseid õlakatteid.
Sõbade kaunistused tehti villase lõngaga.
Domineerisid madarapunane ja potisinine, millele lisandusid valge, kollane ja roheline. Sõba oli abielunaise pidulik õlakate, millega käidi külmal ajal kirikus ja külas, kuid tal oli oma kindel koht ka pulmatraditsioonis.Vaata edasi Halliste, Karksi ja Helme rõivaid! Vanemad postitused. Kui klõpsad pildil, läheb pilt suuremaks!
Halliste,Karksi rõivad
Kõik rahvarõivaste fotod ja tekst võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!
Halliste-Karksi (Mulgi lääneosa) naiseülikond 19. sajandi keskpaiku
paistis silma suure alalhoidlikkuse ja konservatiivsusega,
erinedes sellega oma naaberkihelkondadest Viljandi- ja Pärnumaal.
Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes.
Halliste-Karksi naiseülikonda kuulusid 19.sajandi keskel:arhailine peenest linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokkuõmmeldud seelik,
pikk-kuub, kasukas, põll, vöö,valge pearätik, sõba, sukad, kindad, pastlad.
Kokkuõmblemata vaipseelikud 19.sajandi esimesel poolel Mulgimaal nagu mujalgi Lõuna-Eestis veel laialdaselt kasutusel olid, on tõendiks J.Hurdale mitmete korrespondentide poolt saadetud andmed.
Halliste-Karksi naised kandsid 19. saj. esimesel poolel lisaks ees kantavatele põlledele veel vanapärase nähtusena puusapõlli e. küljerätte. Neid kandsid nii abielus naised kui ka täiskasvanud tüdrukud põhiliselt vaipseelikutega – villase sõukese või linase pallapoolega ja need kuulusid piduülikonna juurde. Neist põlledest kuuleme sageli just ühenduses pulmarõivastega, sest pulmaülikonnas püsisid nad kõige kauem kasutusel – 19. sajandi keskpaigani. Neid teatakse olnud nii ühtlase laiusega või ülalt kitseneva ühekordse põllekese kujulisi kui ka käterätitaoliselt kahekordselt kokkumurtuna vööle riputatavaid
Halliste-Karksi (Mulgi lääneosa) naiseülikond 19. sajandi keskpaiku
paistis silma suure alalhoidlikkuse ja konservatiivsusega,
erinedes sellega oma naaberkihelkondadest Viljandi- ja Pärnumaal.
Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes.
Halliste-Karksi naiseülikonda kuulusid 19.sajandi keskel:arhailine peenest linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokkuõmmeldud seelik,
pikk-kuub, kasukas, põll, vöö,valge pearätik, sõba, sukad, kindad, pastlad.
Kokkuõmblemata vaipseelikud 19.sajandi esimesel poolel Mulgimaal nagu mujalgi Lõuna-Eestis veel laialdaselt kasutusel olid, on tõendiks J.Hurdale mitmete korrespondentide poolt saadetud andmed.
Halliste-Karksi naised kandsid 19. saj. esimesel poolel lisaks ees kantavatele põlledele veel vanapärase nähtusena puusapõlli e. küljerätte. Neid kandsid nii abielus naised kui ka täiskasvanud tüdrukud põhiliselt vaipseelikutega – villase sõukese või linase pallapoolega ja need kuulusid piduülikonna juurde. Neist põlledest kuuleme sageli just ühenduses pulmarõivastega, sest pulmaülikonnas püsisid nad kõige kauem kasutusel – 19. sajandi keskpaigani. Neid teatakse olnud nii ühtlase laiusega või ülalt kitseneva ühekordse põllekese kujulisi kui ka käterätitaoliselt kahekordselt kokkumurtuna vööle riputatavaid
Helme rahvarõivad
Kõik rahvarõivaste fotod võetud veebilehelt Mulgi Kultuuri Instituut. Vaata!Pildil on näha meie Helme kodukoha rahvarõivad.
Helme naiseülikonda kuulusid 19.sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool,linane rüü,
lambamust villane sõba või linane õlakate, must villane pikk-kuub või kampsun, kasukas, põll, vöö.
Tarvastu tanu ehk mulgirätik või väike tülltanu-naine kandis kindlasti tanu. Jalas laia sääremarjaosaga või vikeldatud villased sukad, jalanõudena pastlad,hiljem kingad. Käes kindad.
Helme neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätita(tanuta). Peas kandis ta kindlasti peapaela.
Tellimine:
Postitused (Atom)