Mida sina arvad?

Mis on sinu arvates püha?
Kas püha on, eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav.
Püha on selline, mida ei tohi rikkuda, labastada .
Näideteks võiks tuua järgmised fraasid: Kellegi mälestust pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Pühad ideaalid, aated. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha

Loe tähtsad veebilehed alt!

Loe, mida räägitakse ülestõusmispühadest! Miks on pühadel mitu nime? Mis kombed on tänapäevani säilinud?

Täna on suur püha-palmipuudepüha!

Urbepäev (palmipuudepüha) - liikuv püha, pühapäev nädal enne lihavõtteid

Liikuv püha, mille juures levinuim tava on pajuurbadega (ka kase vm okstega) urbimine, mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet. Komme on laiemalt kogu Euroopas tuntud. Varahommikul äratati magajad pajutibudega lüües ja sooviti neile tervist või näiteks: "Virgaks, viksiks!"

Koju toodud pajuoksi oli tavaks hoida vaasis lihavõttepühade lõpuni. Koju toodi peale pajuokste aga ka lepa-, kase-, sarapuu- ja muid urbi. Mõnel pool on pajuurbi viidud ka haudadele.

Pajuoksi on õigeusukirikus pühitsetud ja seetõttu on neid kasutatud ka maagiliste toimingute ja nõiduse juures. Näiteks hoiti neid karjalaskmiseni ja löödi siis nendega loomi, et nad terved ja tugevad oleksid. Loomi urviti aga ka kohe pajuokste kojutoomisel, et saada sama valgeid lambaid. Pajuokste põllule viimine pidi viljaõnne, sipelgapessa torkamine karjaõnne tagama.

Setudel ja Kagu-Eesti alal laiemalt kiiguti sel päeval laual ehk tsõõtati. Laud asetati kiikumiseks aiale või kännule. Selle kombega tervitati kevadet ja elujõu naasmist. Kiikumise juurde lauldi tsõõtamislaule. Komme hakkas taanduma 20. sajandi keskpaiku.

Mõnevõrra oli palmipuudepüha seotud kapsakasvuga - keriti suuri lõngakerasid suuremate kapsapeade tagamiseks. Toodi tuppa linnulaaste, et leida suvel linnupesi. Isikliku tervise juures järgiti samu tavasid, mis lihavõtteajal üldse: pesti varahommikul silmi, teinekord asetati vette veel muna.

Luuletused kevadest

Kadi-Triinu luuletus
Märjal päeval märtsikuul,
puhub kergelt tuul.
Märjal päeval märtsikuul,
panen jalga kummikud
ja jope ja mütsi.
Torman õue õhinaga,
aga tuul mul vihinaga
pühib mütsi peast.

Hanna luuletus
Märjal päeval märtsikuul
kõndisin ma õues.
Jalas roosad kummikud,
seljas vihmajope.
Igal sammul lirtsus, lärtsus,
igal hüppel kirtsus, kärtsus.
Leevikene punakõht istub oksal,
kuid mina käisin Loksal.
Taneli luuletus
Märjal päeval märtsikuul,
puhus tugev kevadtuul.
Porine on ,aga maa,
välja minna nüüd ei saa.
Homme ,aga päike paistab,
siis on kõik lõbusad.

Kevad on siis käes!

5.klassi kevade viktoriini küsimused ootavad vastamist.1.Kes ja mille eest sai 2012.a "keskkonnakirve"? 2.Mille poolest on Salme jõgi maailmas ainulaadne? 3. Üks Eesti suurimatest putukaliikidest on kujutatud ühe Eesti valla vapil. Sama valla territooriumil asub ka üks Eesti maastikukaitseala. Mis vald see on ja milline maastikukaitseala asub selle valla territooriumil?
Kohtume koolis!

Tunnis rääkisime teemal: Vanema sõna peab kuulama!

Vennad Grimmid on kirjutanud 200 aastat tagasi muinasjutu "Hunt ja seitse kitsetalle"
Nüüd leidsin ka ühe multufilmi "Hunt ja vasikas". Vaata ja kui kohtume, oskad filmi kohta ka rääkida. Mida jutt tahab sulle õpetada?

Kui oled vapper!

Rääkisime 2.klassi tunnis muinasjuttu "Hunt ja 7 kitsetalle".Koduseks ülesandeks jäi pilt värvida. Mina aga leidsin ühe eesti muinasjutu, mis on sarnane vendade Grimmi muinasjutule. Algus on selline:
Oli kitsekene. Oli tal kaks pojakest. Oli ka oma tarekene. Kitsekene läks iga päev roogu sööma, merre jooma. Pojakesed imesid nisa ja kasvasid iga päevaga suuremaks.
"Kui ma kodunt ära lähen, siis ärge laske kedagi sisse," õpetas kits poegadele. Pojakesed olid päevade viisi üksinda kodus ja keegi ei tükkinud nende tarre. Vana kits tuli õhtuks koju. Et pojad oma ema ära tunneksid, laulis ta iga kord akna all:
Laske sisse, latsekesed*1, litsu, latsu!
Nännid täis mul, nisad täis mul, litsu, latsu.
Nisad täis kui nitsevarbad*2, litsu, latsu.
Udar kui õllekannukene, litsu, latsu.
Latsekesed, laske sisse, litsu, latsu!
Tunnis räägin jutu edasi. Kaunist vaheaega, puhka hästi! Kohtume koolis!