Märtsis alustame kevade otsimisega

Veel pilte 5.klassi küünlad

TÄNA ON KÜÜNLAPÄEV ja Tartu rahu, leping aaastast1920

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.

Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama, siga kõrva päikese käes paistma jne.

Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.

Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

17.jaanuar-tõnisepäev Kodutöö 5. klassile!

Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust.

Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.

Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve.

Otsi veel materjali tõnisepäeva kohta ja kirjuta vihikusse 10 lausega väike jutuke"17.jaanuaril oli tõnisepäev". Kui õpetaja saab terveks, siis hindan jutukesi. Jaksu lugemisel ja kirjutamisel!

14.jaanuar taliharjapäev

Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

Täna tunnis 5.a klass joonistas.

Õpi luuletus pähe!

TALVEHOMMIK
Julius Oro

AKNAST ÕUE VAATAB MATI:
OH, KUIS ILM NII IMELIK!’
MAA ON TÄIS KUI VALGET VATTI,
KASK ON HÄRMAST HABEMIK.
MURI KONGIUKSEL HAUGUB,
VARES VÄLJAS NOKITSEB.
AIDANURGAS AGA PAUGUB
KÜLM,MIS SEINAS PAKITSEB.
MATIL SÄRA SILMIS MÄNGIS,
TEISE TUPPA JOOKSIS TA:
VENDI, KES VEEL OLID SÄNGIS,
NEID TA TAHTIS ÄRATA.
“ATS JA PEEDU, ONS TEIL MAHTI?”
HÜÜDIS MATI VALJUSTI.
“KELGUSÕIT NÜÜD LÄHEB LAHTI:
LUND ON VÄLJAS ROHKESTI!”