17.jaanuar-tõnisepäev Kodutöö 5. klassile!

Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust.

Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.

Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve.

Otsi veel materjali tõnisepäeva kohta ja kirjuta vihikusse 10 lausega väike jutuke"17.jaanuaril oli tõnisepäev". Kui õpetaja saab terveks, siis hindan jutukesi. Jaksu lugemisel ja kirjutamisel!

14.jaanuar taliharjapäev

Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

Täna tunnis 5.a klass joonistas.

Õpi luuletus pähe!

TALVEHOMMIK
Julius Oro

AKNAST ÕUE VAATAB MATI:
OH, KUIS ILM NII IMELIK!’
MAA ON TÄIS KUI VALGET VATTI,
KASK ON HÄRMAST HABEMIK.
MURI KONGIUKSEL HAUGUB,
VARES VÄLJAS NOKITSEB.
AIDANURGAS AGA PAUGUB
KÜLM,MIS SEINAS PAKITSEB.
MATIL SÄRA SILMIS MÄNGIS,
TEISE TUPPA JOOKSIS TA:
VENDI, KES VEEL OLID SÄNGIS,
NEID TA TAHTIS ÄRATA.
“ATS JA PEEDU, ONS TEIL MAHTI?”
HÜÜDIS MATI VALJUSTI.
“KELGUSÕIT NÜÜD LÄHEB LAHTI:
LUND ON VÄLJAS ROHKESTI!”

2.bklassi lugemispesa "Imelised"

2.b klassi tegemised

Päkapikud võivad tulla!


Meie olime
mardisandid!



Meie väiksed abilised

IMELIST JÕULUAEGA !

Elas kord üks küünal.
Kui pimedus lähenes,
süüdati see küünal
ja pimedus vähenes

Nii on küünlad tehtud,
et elavad põledes.
Käsikäes elu ja surm
on küünalde tuledes.

Elas kord üks küünal
ja põledes lühenes.

Ära põles küünal,
kuid pimedus vähenes.

Ott Arder