Meie külalised
reede, 18. november 2011
14.novembril oli Astrid Lindgreni päev
Lugemispesa Rõõmurulli lapsed olid külas Jussikesel.Jussike rääkis oma sõpradest, kes elavad Rootsimaal. Koos Jussikesega otsiti Spunki- vastati küsimustele ja joonistati tegelasi Astrid Lindgreni raamatutest.
On tore ,kui...
On tore ,kui...
laupäev, 12. november 2011
neljapäev, 3. november 2011
esmaspäev, 31. oktoober 2011
31.oktoobril vastu 1.novembrit-TASUB TEADA!
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit.
Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731–741) selle päeva üle sügisele.
Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise meik (make-up).
Firmapidudel on Halloween samuti aktuaalne – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.
Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731–741) selle päeva üle sügisele.
Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise meik (make-up).
Firmapidudel on Halloween samuti aktuaalne – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.
Taat tahtis naerist Halloweeni laternat teha!
20.okt.2011 toimus meie koolis 2. öölugemine.
1.a klass "Naeri " muinasjuttu mängimas on PhotoPeach
1.a klass "Naeri " muinasjuttu mängimas on PhotoPeach
pühapäev, 30. oktoober 2011
MINA JA MEIE
Tellimine:
Postitused (Atom)