Seelik (undruk, körtsik, kört). Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. 19. sajandi lõpul hakati siin nagu mujalgi
Eestis läbivillaseid ruudulisi seelikuid kandma. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest,mille lõim oli linane ja kude villane.
Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam.
The Tarvastu woman's outfit consisted of a linen shirt, vertical-striped woollen skirt or linen wrap, a linen robe, black woollen long-coat, fur-coat, apron, belt, Tarvastu coif or Mulgi kerchief, stockings with wide calves, mittens and heel-less peasant shoes.
Tarvastu girls wore similar clothes but without apron and Mulgi kerchief. As a head-dress she wore a headband made of white linen thread, and of red, blue and green yarn.
Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu.
Men had a more mobile lifestyle and were thus more adaptive to the new trends in clothing. The men's outfit has always been less connected to the old traditions than that of the women. Furthermore, it was not possible in the village to decide on a man's marital status according to what he was wearing.
Lisaks talvised rõivad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar