Halliste-Karksi (Mulgi lääneosa) naiseülikond 19. sajandi keskpaiku
paistis silma suure alalhoidlikkuse ja konservatiivsusega,
erinedes sellega oma naaberkihelkondadest Viljandi- ja Pärnumaal.
Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes.
Halliste-Karksi naiseülikonda kuulusid 19.sajandi keskel:arhailine peenest linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokkuõmmeldud seelik,
pikk-kuub, kasukas, põll, vöö,valge pearätik, sõba, sukad, kindad, pastlad.
Kokkuõmblemata vaipseelikud 19.sajandi esimesel poolel Mulgimaal nagu mujalgi Lõuna-Eestis veel laialdaselt kasutusel olid, on tõendiks J.Hurdale mitmete korrespondentide poolt saadetud andmed.
Halliste-Karksi naised kandsid 19. saj. esimesel poolel lisaks ees kantavatele põlledele veel vanapärase nähtusena puusapõlli e. küljerätte. Neid kandsid nii abielus naised kui ka täiskasvanud tüdrukud põhiliselt vaipseelikutega – villase sõukese või linase pallapoolega ja need kuulusid piduülikonna juurde. Neist põlledest kuuleme sageli just ühenduses pulmarõivastega, sest pulmaülikonnas püsisid nad kõige kauem kasutusel – 19. sajandi keskpaigani. Neid teatakse olnud nii ühtlase laiusega või ülalt kitseneva ühekordse põllekese kujulisi kui ka käterätitaoliselt kahekordselt kokkumurtuna vööle riputatavaid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar